KAS OLED VANGISTANUD OMA TÕELISE OLEMUSE?


Photo by Anastasia Vityukova on Unsplash

Eksistentsialist Søren Kierkegaard uskus, et inimese tõeline kutsumus on jääda truuks oma ainulaadsele olemusele. Lisaks sellele, et elada sokraatliku elutarkuse järgi „tunne ennast“, oleme siin, et jääda iseendale truuks ja elada!


Aga mis see tõde ja tõeline mina siis on? Kas see peitub selles, mida mõtleme või selles, mida tunneme või hoopiski selles, kuidas me näeme, kuuleme ja tõlgendame infot? Või on see hoopis see, mida keegi ütleb, et me olema peame või kuidas nende arust käituma ja tegutsema peame?


Tõelise mina leiame kõige paremini läbi kogemuse ja seda just läbi kehalise kogemuse, sest keha ei valeta, kuna salvestab infot otse ja ei tõlgenda seda. Samuti on keha mälu palju suurem kui meie aju mälu, ehk keha mäletab rohkem ja kauem. Selleks, et kehalist kogemust ja sellel baseeruvat teadmist enda heaolu jaoks ära kasutada, peame õppima märkama. Märkama, mis meie kehas toimub ja mida keha meile öelda soovib. Ja mitte vähem olulisem pole ka teadmine, et elu läheb kogu aeg edasi ja kõik on pidevalt muutuv. See mis täna on EI võib homme olla JA ja omakorda ülehomme olla uuesti EI.


Meie aju üks osa koosneb meie mälust ja teadmistest. Aga see on teoreetiline. Sa võid lugeda mingit lugu ja sa saad informatsiooni aga enne kui sa seda kogenud ei ole, ei tea sa mida see lugu tegelikult tähendas ja sul puudub võime panna seda laiemasse reaalsesse konteksti. Seetõttu eelistavad ettevõtted enamjaolt just kogemustega inimesi, sest koolipingist tulnud inimesel on peamiselt teoreetiline teadmine ja tal puudub suures osas tegelik tunnetus, kuidas raamatutest saadud info päris elus toimib.


Kus see kogemus siis ennast peidab? Kogemus peidab end kehas, sest keha tunneb, mäletab ja annab info edasi ajule. Aju tõlgendab seda infot ning suudab vajadusel intelligentsi kaudu keha manipuleerida, et seda alla suruda või üle koormata. Kui oleme õppinud aju poolset kehavastast manipulatsiooni märkama, siis saame teha teadlikke otsuseid ja manipulatsiooni vältida. Päris tihti on elus olukorrad, kus inimesed ei oska märgata ja kuulata kehast tulevaid signaale. Võtame näiteks liigsöömise, kus aju saab maitsemeelte kaudu signaali, et toit on väga hea ning aju arvab, et vajame uut suutäit. Samal ajal aga surume oma keha signaalid alla tõstes taldrikule uue portsjoni ning jätkates oma aju rahuldamist kuni ühel hetkel hakkab halb.

Et seda eelnevat kuidagigi enda kasuks pöörata, siis piisava praktikaga on võimalik omandada oskus oma aju taltsutada nii, et suudaksime kuulata oma keha ja seeläbi teha teadlikumaid otsuseid. Keha sensoorika ei aita meil mitte ainult tuvastada meie sisemisi hetke võimeid ja võimalusi, vaid annab ka hoopis teise dimensiooni välise sensoorika kasutusele, mis viivad meie otsustamise ja tõlgendusvõime täiesti uuele tasandile.


Liigagi tihti näeme inimesi, kes on „mõttesse kadunud“ ja need olukorrad sagenevad, kuna meie ühiskond viljeleb aina rohkem intellektipõhist käitumist ja sellel põhinevaid norme. See aga lülitab pikapeale välja võime olla ühenduses endaga, sind ümbritseva keskkonnaga ning inimestega sinu ümber. Kõik dikteeritakse ette ja enda mina hakkab järjest rohkem kaduma, kuni varsti elad sa kellegi teise elu, mis võib viia depressioonini ja karmimatel puhkudel enesetapuni. Ja neid näiteid elust enesest on piisavalt ning seda väga edukate inimeste näol.


Oluline on märgata ja kuulata oma keha ning usaldada seda ning teha vahet, kas see on sinu pea mis räägib või siis sinu keha. Pea tarkus on tähtis tulevikku vaatamiseks ja kolmandate osapoolte info saamiseks ja analüüsimiseks. Peas elamine ehk ainult intelligentsis elamine ei ole aga elu. See on küll praktiline aga on ka väga kalk ja kalkuleeriv. Kalkuleerime plusse ja miinuseid. Arvutame asju läbi hirmuvalemite, et jõuda otsusteni, selguseni, mingi loogikani. Praktiliselt läbi kalkuleeritud otsus annab meile näilise turvatunde, sest justkui oleme läbi mõelnud kõik plussid ja miinused. Inimaju maht aga kahjuks ei ole nii suur ja nii võimekas, et see suudaks kõike maailma asju ja ohte ette näha ning seetõttu tõmbame tihtipeale ligi ebaõnnestumist, pettumust, ärevust. Puhtalt intelligentsil põhinev turvatunne on illusioon ja selle tulemus ei ole kindlasti elu.


Peas asuv intelligentsus on antud meile selleks, et see annaks meile tarkust mis võimaldab paremini kohaneda ja osavamalt ellu jääda. Keha läbi oma kogemuse aga näitab, mida meil tõeliselt vaja on. Kui paneme keha ja pea tasakaalu, siis hakkavad imed juhtuma. Ainult peas olles ei suuda me näha selle maailma imesid, ilu, selgust ning kõiki võimalusi tegutsemiseks ja otsustamiseks. Elades tõeliselt koos oma keha tunnetusega avad sa endas tohutu potentsiaali, sest sa oled ühenduses enda tohutu mälu, tunnete ja intuitsiooniga. Keha sensoorika annab sulle infot närvitasandil juba enne kui sinu alateadvus suudab reageerida, peale mida suudab sinu teadlik teadvus reageerida. Tõde peitub keha ja pea tasakaalus.


Leia tee oma tõeni ja sinu elus hakkavad toimuma imelised asjad.


Tule tõekeskuse väga praktilistele ja kogemuslikele koolitusele.


Tea oma tõde, räägi oma tõde, ela oma tõde!

101 views0 comments