Sa kuulad, aga kas sa kuulsid?


Photo by Yolanda Sun on Unsplash

Mul on elus korduvalt olnud olukordi, kus kohtudes inimestega ma omast arust kuulasin neid aga hiljem selgub, et ma ei kuulnud TEDA. Ma arvasin, et nägin ja tundsin kõike, mis minu ümber toimus. Ehk siis olin kindel, et olen täielikult kohal pühendades end oma vestluspartnerile.


Täna tagasi vaadates nendele olukordale mõistan, et tegin kaks väga olulist viga. Esiteks kuulasin ainult vastaspoole juttu, mida ta suust välja ajas. Teiseks, panin kõigele automaatselt tähenduse, mis oli otseselt seotud minu peas olevate ajalooliste kogemuste ja harjumuste mustritega. Teise osapoole kuulmiseks, nägemiseks ja tundmiseks on vaja palju enamat.


Inimese keelekasutus on väga limiteeritud. Ütlusel, et üks pilt on väärt tuhat sõna on sügav tähendus. Pilt on samasugune sümbol nagu täht või sõna. Sümbolism on täpselt nii tähendusrikas, kui on sinu kogemuslik pagas. Samas on kõikidel inimestel erinevad tõlgendused sõnadele ja piltidele. Kui ühest tähest saame enam-vähem ühtemoodi aru, siis mitme tähe ritta seadmisel hakkame juba segadust tekitama.

Võtame näiteks sõna „tee“. See võib iseseisvalt tähendada väga mitmeid asju või tegevusi. Selleks, et aru saada mida selle sõnaga mõeldi, vajame konteksti ja siit lähebki keeruliseks. Ütleme, et see on jook, mitte rada või käsk tegutsemiseks. Tekib kohe küsimus, kas see on soe, külm või kuum. Kas see on tassis, klaasis või kannus, mis värvi, on see meega või suhkruga jne.

Seega kui vastaspool ütleb, et ma jõin teed, siis tihtipeale paneme küllalt automaatselt sellele ütlusele oma ajaloolise tausta ja eeldame, et vastaspool mõtleb tee joomisest samamoodi nagu meie oleme seda teinud. Ja see on üks näide suurimatest vigadest vastaspoole kuulamisel ja kuulmisel.


Keel ei ole piisav väljendusvahed. Me ei suuda sõnade kaudu edastada kogu kogemuste pagasit ja sõnad ei suuda edasi anda meie mõtte sügavust. Täielikku kogemust ei ole võimalik ühelt inimeselt teisele verbaalselt edastada, kuid piisava praktikaga võime omandada võime, mis aitab sellele päris lähedale jõuda.

Inimene õpib kõike läbi kogemuste, sest ta on kogemuslik olevus. Kui anda võrdsetel tingimustel sama kogemus mitmele inimesele samal ajal, siis kahe inimese kogetu on alati erinev üksteisest. See juhtub seetõttu, et iga inimese kogemus salvestatakse koos antud hetke unikaalse emotsionaalse jalajäljega. Need on sügavalt segatud kokku tema isikliku ajaloo ja kehas varasemalt toimunud ja konkreetsel hetkel kogetud tunnete tõlgendamisega aju poolt. Sellest tulenevalt ongi vahest selline tunne nagu oleks sama sündmuse pealtnägijad täiesti erinevates reaalsustes. Ehk me ei kuula tihtipeale teist vaid kuuleme enda ajalugu, mis on salvestatud vastavalt meie ajaloole. Sõna „tee“ on lihtsalt päästikuks aju harjumuse rattale (habit loop), mis viib meie aju automaatreziimi ja viskab automaatselt ette meile pildid meie isiklikest teejoomise kogemustest. Ja see on kindlasti erinev sellest kogemusest mida kaaslane jagada soovib.


Ehk siis meie kuulamisvõimet mõjutavad meie harjumused, kogemised, tõlgendused ja hetke emotsionaalne seisukord. Kusjuures sellel viimasel on väga oluline roll. Meie võime teisest osapoolest aru saada on tugevalt seotud meie raskuste kogemisega. Näiteks on nii öelda puhtad Alfa inimesed tunduvalt tundetumad kuna nende kogemused ei ole andnud nende kehale keemilist kokteili, mis võimaldaks piisavat inimsensoorika tundlikust teiste inimeste suhtes. Ehk nad ei „näe“ seda mida näeb nõrgemas „staatuses“ olev inimene. Seetõttu on Alfad tihtipeale liigselt domineerivad ja sõidavad tundetult teistest üle. Tean seda isiklikult, sest olen selline olnud.

Eluraskused annavad inimesele empaatia ja haavatavuse ning võimekuse teistest paremini aru saada, kuna meie närvisüsteem on niimoodi ehitatud. Kraniaalnärvid, mis on ühenduses vagus närviga, viivad tunded kehasse kõikidel inimestel samamoodi. Vaatad inimesele näkku, siis sinu silmad võtavad tema miimika ja žestikuleerimise info vastu ja sa tunned oma kehas täpselt sama mis vastaspool. Tõlgendus, mis sa sellele tundele paned on väga erinev, kuna tõlgenduse loob meie aju ja see on igal inimesel erinev vastavalt tema isiklikele kogemustele.


Lisaks närvisüsteemile on meil veel ka energeetiline tunnetus. Energeetiline keha annab meile väga palju infot ümbruskonnast. Paraku on see osa meist see, mis jäetakse praktiliselt alati kõrvale või ei olda selle olemasolust üldse teadlikud. Energeetiline osa on otsustamiseks väga tähtis sisend ja kui oskame seda „kuulata“ siis laieneb meie otsustusvõime kordades.


Kuidas parandada kuulamise võimet?


Piisava praktikaga saame oskuse märgata. Märgata millise tähenduse paneme infole mida vastu võtame ja kas kuulame teist või langeme oma „stoorisse“. Lisaks millised on tunded minu enda sees ja teise inimese sees ning proovida neid vaadelda. On vaja õppida tundma energiat, mis sinu ümber liigub ja märgata milliseid signaale see väli sinule annab. Piisava praktikaga suudame ennast vastavalt vajadusele viia erinevasse seisundisse nii nagu olukord nõuab. Veel parem on see, et saame seda vajadusel teha ka vastaspoolega, et teda avada ja võimaldada tehingute sündimine. See on päris korralik ja võimas manipulatsiooni vahend ja ma loodan, et inimesed kasutavad seda mõistlikult.

Kui soovid laiendada oma võimekust ennast, teisi ja keskkonda selliselt „kuulda ja kuulata“, siis tule tõekeskuse koolitusele. Ainult praktiliste koolituste ja sealt saadud kogemuste kaudu on võimalik sellised oskusi omandada.


Tea oma tõde, räägi oma tõde, ela oma tõde!

89 views0 comments