Tee vigu, see on inimlik ja ainult nii saad enda parimaks versiooniks!



Photo by Quino Al on Unsplash


Kõige kiirem viis inimese arengule piir peale tõmmata on tema vigade peale osutamine ja siis ta „maha tegemine“. Samas on see kahjuks kõige tavalisem reaktsioon mis meist väljub. Olen ise selles täiega süüdi ja tegelen agaralt selle endast välja juurimisega. Ja see ei ole lihtne tegevus :)


Keskendudes kellegi maha tegemisele vähendame automaatselt inimese motivatsiooni edasi areneda, kuna tekib hirm eemale tõugatuks saada. Kui seda juhtub piisavas koguses, siis kahjuks inimesed hakkavad ennast ise maha tegema ja lukustavad omaenda potentsiaali.


Tahame või ei taha, aga oma põhiolemuselt on inimene vigane, sest ta ei tea kuidas asjad käivad. Me sünnime siia maailma ja siis õpime vigu tehes sööma, kõndima, rääkima, jalgrattaga sõitma, lugema, jne. Ehk õpime elama ja see järkub sellisena kogu elu!


Meile ei ole võimalik sisse laadida programmi nagu teeme oma telefoni või arvutiga, et omandada mingi uus oskus. Ema võib ju öelda lapsele, et võta lusikas kätte, pane see supi sisse, et supp sinna peale saada ja siis suuna lusikas suhu. Sellest ei piisa, sest see lusikas ei taha alguses kohe mitte sinna suhu minna. Selle oskuse omandamiseks kulub aega, kuid seejuures õpime selgeks oma „stiili“.


Kõige suurem erinevus inimese ja roboti vahel ongi see, et inimene õpib ise ka siis kui teda õpetatakse. Robotile laetakse programm sisse (õpetatakse) ja ta teeb seda alati ühtemoodi ilma õppimata ja tõlgendamata. Robot ei ole seetõttu loov, inimene aga on, sest inimene teeb asju alati pisut teistmoodi ning sellest võib alati sündida midagi uut. Ja see ongi evolutsioon, ehk muutus.

Kõik muutused ei pruugi esmapilgul tunduda vastuvõetavad. See on sellepärast, et meil puudub teadmine muutusest. Seetõttu peamegi proovima uusi asju, et aru saada mis on "hea" ja mis mitte.


Inimeseks olemine ongi vastuoluline. Me tahame, et me teeks kõik õigesti ja oleksime täiuslikud. Samas selleks, et teada mida me tahame, peame esmalt kogema seda mida me ei taha. Selleks, et teada kes me oleme, peame esmalt olema see kes me olla ei taha. Ehk me peame tegema vigu, et endast aru saada!


Loomulikult tekitab vigade tegemine valu nii endale kui teistele ja kõigel on tagajärjed. Ka see on hea, sest suures osas ainult läbi valu me õpime.


Need inimesed kes vigu ei tee, elavad kas teiste inimeste elu või ei pinguta piisavalt, ehk vegeteerivad. Ka see on OK, kuid uuringud näitavad, et varem või hiljem lõpetavad need inimesed frustratsioonis, kibestumuses või kaotavad elu mõtte ja tunnevad ennast täiesti tühjana.


Ülista vigu, julge neid teha ja mitte neid varjata. Õpi vigadest. Jaga julgelt oma kogemusi kõikide teistega. See ei tähenda, et nemad ei võiks sinu vigu korrata. Kui nad kordavad, siis on seal alati juures nende enda nüansid, mida sinu vigades ei olnud. Ja see on koht kus omavahel kogemusi jagada, et nendest kogemustest õppida.


Tea oma tõde, räägi oma tõde, ela oma tõde!

29 views0 comments

Recent Posts

See All